(ášši 2024/4690)
Ášši duogáš
Siviilaáittardeaddji lea ieš mearridan iskat áššemeannudanáiggi boazodoalloossodagas Stáhtahálddašeaddjis Romssas ja Finnmárkkus, geahča, siviilaáittardeaddjilága § 15. Ášši duogáš lea diehtu mii lea boahtán ovdan sierra váiddaáššiin ja iskkademiin, ja vel dieđuin maiddái Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka kronihkas «Villet sendrektighet fra staten?» («Dáhtton njoahci stáhta bealis?»), almmuhuvvon borgemánu 29. beaivvi 2024 Ságat – Samisk avis AS:as ja eará mediain. Iskkadeapmi guoskkai earenoamážit Stáhtahálddašeaddji áššemeannudanáigái go guoská meannudit boazomearkkaid ohcamiid ja áššiide doarjjaohcamiid ektui.
Buot bohccot sámi boazoguođohanguovlluin galget merkejuvvot mearkkain mii lea dohkkehuvvon mearkalávdegottis regionála boazoguođohanguovllus, geahča boazodoallolága §§ 33 ja 38. Stáhtahálddašeaddji Romssas ja Finnmárkkus lea čállingoddin golmma regionála mearkalávdegottiide mat meannudit boazomearkaohcamiid. Diet mielddisbuktá ahte Stáhtahálddašeaddji váldá vuostá ja ráhkkana áššemeannudeami boazomearkaohcamiidda ja eará boazomearka áššiide meannudeapmái mearkalávegottiin. Stáhtahálddašeaddji maiddái ráhkkana áššemeannudeami váidagiidda vuolit ásahusaide mearkalávdegottiin, ovdal go dat sáddejuvvojit našuvnnalaš mearkaáššiid váidinlavdegoddái.
Máŋgga mediaartihkkaliin lea Stáhtahálddašeaddji almmuhan ahte boazodoalloossodagas ledje sullii 280 boazomearkaášši mat eai lean meannuduvvon, dan geažil go Stáhtahálddašeaddji lei vuoruhan eará áššiid ovdalii mearkaohcamiid. NRK Sápmi ođassáddagis (Ođđasat) borgemánu 8. beaivvi 2024 bođii ovdan ahte muhtin eadni lei ohcan boazomearkka bárdnásis 2019, ja ahte ášši ii lean vel gárvvisin meannuduvvon. Ođassáddagis muitalii doaibmi boazodoallodirektevra ahte boazodoalloossodagas leat leamašan hástalusat resursadiliin, mii lei dagahan dárbbašlažžan vuoruhit eará áššiid ovdalii boazomearkaáššiid. Viidáset čujuhuvvui guohtunkriisii mii lei 2024, maid Stáhtahálddašeaddji muitalii lei váldán olles ossodaga kapasitehta.
Siviilaáittardeaddji lea 2022 meannudan golbma váidaga muhtin eatnis go lea nu guhkes áššemeannudanáigi ja váilevaš vástádus Stáhtahálddašeaddjis meannudettiin boazomearkaáššiid su golmma mánnái. Áittardeaddji áššemeannudeaddji de gulai telefovdnaságastallamis ahte Stáhtahálddašeaddji lea nammadan siskkáldas restánsaprojeavtta vai oanidit áššemeannudanáiggi mearkaáššiin.
Áittardeaddji lei iežas váiddaáššiid bokte oahpásmuvvan ahte Stáhtahálddašeaddjis lei guhkes áššemeannudan áigi doarjjaáššiin. Stáhtahálddašeaddji dahká mearrádusaid doarjjaáššiin siidaosiide geassemánu 20. beaivvi 2019 nr. 865 láhkaásahusa milde siida osiide ja boazoservviide (doarjjaláhkaásahus). Ohcan sáddejuvvo jahkásaččat ovdal miessemánu 31. beaivvi, geahča doarjjaláhkaásahusa § 6. Stáhtahálddašeaddji mearrádusa sáhttá guoddalit Eanadoallodirektoráhttii, geahča doarjjaláhkaásahusa § 18 vuosttaš lađđasa.
2024 meannudii áittardeaddji guokte váidaga guhkes áššemeannudanáiggi geažil go guoská áššiide doarjagiid birra. Okta áššiin guoskkai Stáhtahálddašeaddji váilevaš meannudeapmi mearrádusaide guđa áššis 2021 vuolidit doarjagiid oasseváldiide muhtin siiddas. Mearrádusat guoddaluvvojedje dakka maŋŋil ja eai ge lean vel sáddejuvvon viidáset Eanadoallodirektoráhttii váiddameannudeapmái. Eanadoallodirektoráhtta muitalii telefovdnaságastallamis áittardeaddji áššemeannudeaddjái ahte sii oppalaš vuođul leat hoahpuhan Stáhtahálddašeaddji go meannudit doarjjaáššiid, go sii dihte ahte Stáhtahálddašeaddjis lei guhkes áššemeannudanáigi.
Áittardeaddji lea maid eará váiddaáššiid bokte boahtán diehtit ahte boazodoalloossodagas máŋga jagi ledje leamašan stuora restánssat ja hástalusat resursadiliin, earret eará go čujuhuvvui guohtunkriissaide. Muhtin áššis 2024 guhkes áššemeannudanáiggi ja váilevaš vástádus Stáhtahálddašeaddjis go meannuda ohcama eará láhkái geavahit/geavahanrievdadeami guođohanbarttas astoáiggebartan, geahččalii áittardeaddji áššemeannudeaddji máŋga beaivvi olahit telefovnnalaš oktavuođa boazodoalloossodaga áššemeannudeddjiin, muhto ii lihkostuvvan.
Go orru ahte dilli boazodoalloossodagas ii leat buorránan máŋgga jahkái, vaikko leat siskkáldas restánsaprojeavttat, de gávnnahii Siviilaáittardeaddji ággan ieš mearridit iskat Stáhtahálddašeaddji áššemeannudanáiggi boazodoalloáššiin.
Min iskamat
Iskkusreivves skábmamánu 16. beaivvi 2024 mis, de bivddiimet Stáhtahálddašeaddji vástidit muhtin gažaldagaid. Mii álggaheimmet iskanreivve go čujuheimmet dasa mii lea namuhuvvon «Ášši duogáš» olis. Stáhtahálddašeaddji vástidii iskama reivve bokte golggotmánu 14. beaivvi 2024.
Stáhtahálddašeaddji vástidii ahte boazodoalloossodagas guhkit áiggi lea leamašan guhkes áššemeannudanáigi, ja ahte eai leat nákcen oanidit áššemeannudanáiggi iežaset mihttomeriid mielde. Almmuhuvvui earret eará ahte Stáhtahálddašeaddjis ledje 254 boazomearka ohcamat, ja ahte boarráseamos ášši mii ii lean loahpahuvvon, lei 2014 rájes. Viidáset almmuhii Stáhtahálddašeaddji ahte máŋga váidaga boazomearka ohcamiid hilgumiidda leat leamašan meannutkeahttá 2018 rájes. Boarráseamos doarjjaohcan lea 2018 rájes, ja boarráseamos váiddaášši guoská doarjagii 2020/2021 doaibmajahkái.
Stáhtahálddašeaddji almmuhii máŋga siva dan guhkes áššemeannudanáigái ja restánssaide. Čujuhuvvui hástaleaddji resursadillái, nu go ahte váilot juristtat ossodagas meannudit váttis áššiid ja ahte Stáhtahálddašeaddjis lea menddo unnán ruhtaduvvon go buohtastahttá daid doaimmaid maid Stáhtahálddašeaddji galgá doaimmahit. Lassin vel čujuhuvvui guohtunkriissaide daid maŋemus jagiid, 2022 bággolohkama gieđahallamii ja personála diliide. Covid-19-pandemiija olis mearriduvvui ahte eai galgga dollot digitála čoahkkimat, mii váikkuhii guhkes meannudanáigái ja stuorát restánssaide mearkaáššiin.
Vástádusas deike čujuhuvvui máŋgga doaimmade unnidit áššemeannudanáiggi ja restánssaid. Stáhtahálddašeaddji lea earret eará bidjan doibmii siskkáldas mearkarestánsaprojeavtta, mas lea ovdánanplána goas áššit galget ovddiduvvot mearkalávdegottiide. Lávdegottiid čoahkkimat dollojit dábálaččat guovtte geardde jagis, muhto leat dál lasihuvvo njealje geardái jahkásaččat restánsadili geažil. Lassin lea maid práksisa digitála čoahkkimiid ektui mearkalávdegottiin rievdaduvvon, nu ahte digitála čoahkkimat dollojit dárbbu mielde. Muitaluvvui maid ahte juristtaid lohku geat barget boazodoalloáššiiguin, lea lassánan. Viidáset lea ossodaga organiseren rievdaduvvon, vai áššemeannudeaddjit eanet sáhttet spesialiseret.
Stáhtahálddašeaddji vuordá ahte doaimmat dagahit ahte áššemeannudankapasitehta buorrána ja ahte áššemeannudanáigi oatnu, muhto ii doarvái ahte buot barggut boazodoallosuorggis čovdojuvvojit govttolaš áidemeriid siskkobealde.
Siviilaáittardeaddji oaidnu áššis
1. Áššemeannudanáigi ja restánssat boazodoalloossodagas
1.1 Rievttalaš vuolggasajit
Gáibádus hálddahusa áššemeannudanáigái čuovvu hálddašanlága § 11 vuosttaš lađđasa gos čuožžu ahte ášši galgá ráhkkanahttit ja mearridit ášši «almmá dárbbašmeahttun áigegollama haga».
Mearrádus bidjá gáibádusaid sihke áššemeannudanáigái ja mat leat dohkálaš ákkat ahte áššemeannudeapmi orustahttojuvvo muhtin áigái. Sierramearkkašumiin Ot.prp.nr 75 (1993-1994) čuokkis 9.1 čuožžu ahte eaktun «almmá dárbbašmeahttun áigegollama haga» lea čielgasit muttolaš, ja ahte mearkkašupmi sáhttá rievddadit áššis áššái. Mii dan ovttaskas dilis sáhttá leat dohkálaš áššemeannudanáigi, ferte rievddadit áššesorttain ja láhkamearrádusain mii gusto dasa, dan konkrehta ášši sortii ja viidodahkii, ja resurssaiguin mat leat gávdnamis.
Sivva áigegeavaheapmái lea guoskevaš, dađi mielde man moalkái ášši lea. Áššemeannudannjuolggadusat muđui hálddašanlágas, earret eará gáibádusat dohkálaš dieđut áššis hálddašanlága § 17 vuosttaš lađas, sáhttá vuođuštit guhkit meannudanáiggi váttis ja prinsihpalaš áššiin.
Guhkes vuordináigi (mas ášši lea meannutkeahttá dahje eai leat dahkkon áššemeannudandoaimmat) gal álkibut anilduvvojit áigi « dárbbašmeahttun orusteapmin», mii mielddisbuktá ahte áššemeannudanáigi rihkku hálddašanlága § 11 a.
Resursaváilevašvuohta hálddašanorgánas sáhttá dagahit guhkes áššemeannudanáiggi. Dat ii leat daddjon ahte dát lea láhkarihkkun. Earenoamážit gusto dát jus áššehivvodat sáhttá boahtit das ahte leat vuorddekeahtes dahje earenoamáš dáhpáhusat, ovdamearkan báhtareaddjikriisa 2015 ja koronapandemiija, geahča áittardeaddji cealkámušaid geassemánu 4. beaivvi 2020 (SOM-2020-326) ja suoidnemánu 2. beaivvi 2021 (SOM-2020-434). Man guhkki áššemeannudanáigi sáhttá leat nu ahte ii rihko hálddašanlága, maiddái sáhttá rievddadit áššesuorggis ja masa mearrádus gusto. Áššemeannudanáigi mii lea eanet go dábálaš áigegeavaheapmi, go leat váilevaš resurssat, gal beroškeahttá gáibida čuovvoleami ja árvvoštallama doaimmaid ektui, sihke hálddašanorgánas alddis ja vejolaččat bajitdási orgánain. Diekkár aktiiva čuovvoleami haga, de áššemeannudanáigi gal álkibut anilduvvo «dárbbašmeahttun orusteapmin». Mearkkašupmi resursaváilevašvuhtii sivvan guhkes áššemeannudanáigái lea lagabut namuhuvvon áittardeaddji cealkámušain golggotmánu 25. beaivvi 2022 (SOM-2022-4415) ja cuoŋománu 11. beaivvi 2024 (SOM-2023-5804) mas leat viidáset čujuhusat.
Go árvvoštallá makkár áššemeannudanáiggit leat dohkálaččat § 11 a mielde, ja man duođalaš vejolaš rihkkumat leat, de lea guovddážis dat man duođalaš ášši mearkkašupmi lea sutnje geasa ášši guoská ja ákkat dan guhkes áššemeannudanáigái.
1.2 Konsekveanssat beliide go lea guhkes áššemeannudanáigi
1.2.1 Boazomearkaáššit
Vuođđolága § 108 cealká ahte «påligger statens myndigheter å legge forholdene til rette for at det samiske folk, som urfolk, kan sikre og utvikle sitt språk, sin kultur og sitt samfunnsliv» («gullá stáhta eiseválddiide divvut dilálašvuođaid vai sámeálbmot, álgoálbmogiin, sáhttá sihkkarastit ja ovdánahttit iežas giela, iežas kultuvrra ja iežas servodateallima»). [1] Mearrádus mearrida ahte stáhta rievttalaš geatnegasvuođaid sámiid ektui ja lea sierralaš mearkkašupmi lágaid dulkomis lágain geahča Dokument 16 (2011–2012) siidu 215, HR-2018-872-A gurgalusa 39 ja HR-2018-456-P gurgalusa 91.
Áššit mat gusket mánáide, de lea mánáide buoremussan vuđolaš deasta go árvvoštallá man guhkes áššemeannudanáigi sáhttá leat, geahča Vuođđolága § 104 nubbi lađas ja Mánáidjulggaštusa artihkkala 3 nr. 1. Mánát lea earenoamáš hearkkes joavkku geain lea eará áigeáddejupmi go ollesolbmuin, ja guhkes áššemeannudanáiggit čuhcet mánáide garraseappot go ollesolbmuide.
Guhkes áššemeannudanáigi boazomearkaáššiin čuohcá earenoamážit sámi mánáide, go boazomearkaohcan sáddejuvvo áinnas dalle go mánát leat smávvát. Sáhttit eaiggádit bohccuid, de ferte dus leat boazomearka mii lea dohkkehuvvon regiovnnalaš mearkalávdegottis. Leat nanu árbevierut čadnojuvvon boazomearkkaide. Sámedikkepresideanta čálii earret eará muhtin kronihkas ahte mánát geat eai oaččo meannuduvvot iežaset ohcamiid, masset dehálaš oasi sin gullevašvuođas. Viidáset čujuhii son ahte:
«Mánat ohppet hárjehallat iežaset boazomearkka juo smávvamánnán go čuhppet mearkka beassái dahje eará materiálii. Diehtu gii don leat, mearkka čanastat eará boazomearkkaide ja iešáddejupmi gullá dien oahppamii.»
Boazomearka lea guovddáš oassi boazosámiid kulturdoaimmas. Guhkes meannudanáigi diein áššiin, lea mearkkašupmi vejolašvuhtii eaiggádit bohccuid ja oassálastit kulturdoaimmain nu go čilgejuvvon bajábealde. Gullá stáhta eiseválddiide divvut dilálašvuođaid vai sámeálbmot sáhttá sihkkarastit ja ovdánahttit iežas kultuvrra, geahča Vuođđolága § 108. Diet eaktuda ahte boazomearkaássiid berre meannudit fargga.
Guhkes áššemeannudanáigi go meannuda boazomearkkaid, sáhttá maid leat ekonomalaš noađđin beliide, go leat dušše persovnnat geain lea riekti boazomerkii geat sáhttet eaiggádit bohccuid sámi boazoguođohanguovllus, geahča boazodoallolága § 9 vuosttaš lađas geahča § 32.
1.2.2 Áššit doarjaga birra
Ulbmil doarjjaortnegiin lea earret eará ovddidit gánnehahtti boazodoalu ja loktet ealáhusa sisaboađu, geahča doarjjaláhkaásahusa § 1. Guhkes áššemeannudanáigi go meannuda doarjjaáššiid sáhttá dan dihte lea ekonomalaš noađđin boazosearvái dahje siidda oasseváldiide.
Jus lea boastut hilgojuvvon doarjjaohcan, de dat sáhttá lea ekonomalaččat noađđin go ferte vuordit máŋga jagi ovdal go ohcci oažžu meannuduvvot ohcama ja máksojuvvot doarjaga.
1.3 Ákkat dan guhkes áššemeannudanáigái
1.3.1 Stáhtahálddašeaddji čilgejupmi sivaide dan guhkes áššemeannudanáigái
Vástádusas deike, lea Stáhtahálddašeaddji almmuhan ahte boazodoalloossodagas lea guhkes áššemeannudanáigi ja stuora restánssat muhtin áššesorttain boazodoallolága ektui. Stáhtahálddašeaddji čálii ahte leat máŋga siva dasa.
Boazodoalloossodagas lea guhkit áiggi leamašan hástaleaddji resursadilli, masa earenoamážit váilevaš juristtat leat váttis áššiin dagahan guhkes meannudanáiggi. Stáhtahálddašeaddji čálii ahte sii dovddahan bajit dási eiseválddiide ahte boazodoallosuorgi ii leat doarvái finansierejuvvon go buohtastahttá doaimmaiguin maid Stáhtahálddašeaddji lea geatnegahttojuvvon čađahit. Earenoamážit lea bargu máŋgga guohtunkriissain maŋemus jagiid váldán mearkkašan veara resurssaid ossodagas, vaikko nu go Stáhtahálddašeaddji oaidná eai leat ožžon lasihuvvot doarvái liige ruđaid, geahča lagabut čuoggás 1.3.2.
Stáhtahálddašeaddji čujuhii viidáset dasa ahte sii leat gieđahallan earenoamáš gáibideaddji ášši maŋemus guokte jagi – bággolohkama muhtin boazodoallodistrivttas 2022. Almmuhuvvui ahte ášši šattai mealgat stuorát go árvidedje, ja ahte diet dagahii stuorát bušeahttaliigegeavaheami ja resursagáibideaddji čuovvoleami maŋitáiggis.
Dasto čujuhii Stáhtahálddašeaddji hui alla jávkamii buozalmasvuođa geažil, buolvamolsun ja ollu bargiid lonuheapmi go hárjánan áššemeannudeaddjit heite. Loahpalaččat vel Stáhtahálddašeaddji čujuhii ahte eai šaddan dollojuvvot digitála čoahkkimat go meannudedje mearkaáššiid covid-19-pandemiija áiggi.
1.3.2 Guohtunkriissaid gieđahallan
Stáhtahálddašeaddji almmuhii mediaide ahte guohtunkriisa 2024 lei váldán olles boazodoalloossodaga kapasitehta. Mii divuimet dan dihte muhtin gažaldagaid Stáhtahálddašeaddjái guohtunkriissaid gieđahallama birra.
Stáhtahálddašeaddji čujuhii de ahte sii hálddašit golbma boazoguođohanguovllu: Romsa, Nuorta-Finnmárku ja Oarje-Finnmárku. Juohke boazodoalloguovllus lea kriisageargguslávdegoddi, masa Stáhtahálddašeaddji lea čállingoddin ja jođiha. Stáhtahálddašeaddji barggut mielddisbuktet earret eará váldit vuostá ja registreret dieđuid váttis guohtondiliid birra, addit dieđuid geargguslávdegotti miellahtuide, gohččut geargguslávdegotti čoahkkimiidda ja čállá referáhta čoahkkimiin. Stáhtahálddašeaddji fitná geahčadeamen go geargguslávdegoddi mearrida, ja ráhkada diđoštan-/geahčadanraportta.
Go dieđihuvvo guohtunkriisa, galgá Stáhtahálddašeaddji meannudit ohcamiid earenoamáš doarjagiidda, geahča láhkaásahusa juovlamánu 21. beaivvi 2022 nr. 2468 doarjaga birra boazodoallodistrivttaide ja boazoservviide kapihttal 4.
Oktii buot dan golmma guođohanguovlluin almmuhii Stáhtahálddašeaddji ahte sii ožžo 57 ohcama earenoamáš doarjagii 2023, ja 350 ohcama 2024. Stáhtahálddašeaddji oaččui njeallje váidaga mearrádusaide áššiin earenoamáš doarjagii 2023, ja ovcci váidaga 2024.
Stáhtahálddašeaddji čállá ahte sii leat raporteren bajit dási eiseváldái ahte guohtunkriisagieđaheapmi nu ollu go lei 2024, lei hui resursagáibideaddji ja sakka čuozai eará doaimmaide. Guohtunkriisa gieđaheapmi 2024 lei seamma áiggi go Stáhtahálddašeaddji álggaha áššemeannudeami boazodoallodieđáhusa guohtunkriisagieđaheami ja ohcamiiguin doarjaga siidaosiide.
1.4 Stáhtahálddašeaddji áššemeannudanáigi ja restánssat áššiin boazodoalloossodagas
1.4.1 Boazomearkaáššit
1.4.1.1 Boazomearka ohcamat
Nu go ovdalis namuhuvvon, ledje Stáhtahálddašeaddjis golggotmánu 4. beaivvi 2024 254 boazomearkka ohcama meannudeapmái. Logus leat buot áššit mat eai lean loahpahuvvon, daid gaskkas ohcamat maid eai lean vuos meannudeamen ja áššit mat ledje heaittihuvvon ja máhcahuvvon váiddainstánssas. Stáhtahálddašeaddji čálii ahte sii ledje álgán áššemeannudeami sullii 200 áššiin.
Gažaldahkii man áigásaš boarráseamos boazomearkaohcan lea, vástidii Stáhtahálddašeaddji ahte ohcan lea beaiváduvvon geassemánu 2. beaivvi 2014. Almmuhuvvui ahte ášši lea ovdal meannuduvvon mearka- ja váiddalávdegottis. Viidáset čilgii Stáhtahálddašeaddji ahte muhtin oassi áššis guoská eará ohcamii ahte sirdit oahcci dála boazomearkka, mii galgá dohkkehuvvot ovdal sáhttá ollašuhttit ášši meannudeami. Čilgejuvvui ahte goappašat áššit galget dađi mielde ovddiduvvot mearkalávdegoddái lávdegotti čoahkkimis juovlamánu 2024.
Stáhtahálddašeaddjis lea siskkáldas plánas áigumuš unnidit restánssaid ja ahte sii galget ráhkkanahttit buot ohcamiid mat lea siste, ja ovddidit daid meannudeapmái lávdegottiide ovdal 2025 loahpa. Vástádusas almmuhuvvui ahte Stáhtahálddašeaddji vuoruha buot áššiid mat leat boarráseappot go 2020 ovddiduvvojit meannudeapmái lávdegottiin ovdal 2024 loahpa.
1.4.1.2 Váidagat boazomearkaohcamiid hilgumiidda
Stáhtahálddašeaddji almmuhii ahte sis ledje 24 váidaga boazomearkaohcamiidda mat eai lean meannuduvvon maŋŋil go ledje hilgojuvvon. 12 váidaga gustojedje boazomearkaohcamiid hilgumiidda, 12 gustojedje ohcamiid dohkkeheapmái. Lassin ledje sis guhtta váiddaášši mat gustojedje eará sorttat mearkamearrádusaide (no go mearkkaid sihkkun).
Stáhtahálddašeaddji čilgii ahte máŋga diein váiddaáššiin ledje dat boarráseamos áššit mat ledje meannudeapmái. Čujuhuvvui ahte váidagat ledje dál meannudeame vuolde, ja ahte eanas ledje meannuduvvon oktii dahje eanet geardde váiddalávdegottis ovdal go dasto ledje máhcahuvvon ođđasit meannuduvvot. Stáhtahálddašeaddji dovddastii ahte váidagat ledje leamaš menddo guhká meannutkeahttá dan rájes go ožžo daid ruovttoluotta váiddalávdegottis, dalle go máŋga ášši máhcahuvvojedje 2018. Dat guhkes áššemeannudanáigi váiddaáššiin lea dan dihte go leat earenoamáš váttis juridihkalaš čuolmmat ja váilot juristtat ossodagas. Muhtin áššiin almmuhii Stáhtahálddašeaddji ahte sii fertejedje vuordit duomu riekteáššiin seamma áššekompleaksas.
Stáhtahálddašeaddji siskkáldas ovdánanplána mielde, de almmuhuvvui ahte sii galget ráhkkanahttit eanas váiddaáššiid ja ovddidit daid lávdegottiide ovdal 2024 loahpa. Buot váiddaáššit galget leat meannuduvvon Stáhtahálddašeaddji bealis ovdal geassemánu 2025.
1.4.2 Doarjjaáššiid birra
Stáhtahálddašeaddji almmuhii ahte sis ledje 27 doarjjaášši loahpatkeahttá. Dan 27 áššis ledje 22 váiddaášši mat eai lean meannuduvvon. Guhtta ášši gustojit doaibmajahkái 2023/24, ovcci áššiin gustojedje doaibmajahkái 2022/23 ja oktanuppelohkái ášši gustojedje doaibmajagiide 2020/21 ja 2021/22.
Boarráseamos meannutkeahtes ášši doarjjaohcamii lei 2018 rájes. Stáhtahálddašeaddji čilgii ahte áššis lei earenoamáš historihkka, ja almmuhii ahte sii áigot vuoruhit dahkat mearrádusa ássis nu jođánit go vejolaš.
Boarráseamos váiddaášši mii gusto doarjjaohcamii, lei doaibmajahkái 2020/2021. Stáhtahálddašeaddji čilgii ahte oktanuppelohkái daid boarráseamos váiddaáššin mat gusket doarjagiidda, leat áššit mat lea juridihkalaččat váddásat. Go Stáhtahálddašeaddji dál lea nannen ossodaga juridihkalaš návccaid, almmuhedje sii ahte vuolit instánssaid meannudeapmi váiddaáššiin galgá leat sakka vuoruhuvvon.
1.4.3 Eará áššit ja doaimmat
Stáhtahálddašeaddji čilgii ahte sii leat vuoruhan guohtunkriissaid gieđahallat, čuovvolit eanemus duođalaš guohtonkonflivttaid ja meannudit doarjjaáššiid. Eará doaimmain lei vuolleget vuoruheapmi. Earret eará čujuhuvvui ahte Stáhtahálddašeaddji ii lean čađahan dán jagi juolludanreivves doaimma ahte sihkkarastit ahte buot distrivttain leat ođasmahttojuvvon geavahannjuolggadusat ja distriktaplánat. Ii ge lean vejolaš ossodahkii čuovvolit eará lobihis dilálašvuođaid, earret daid eanemus duođalaš guohtonkonflivttaid.
Viidáset čilgii Stáhtahálddašeaddji ahte 2022 de čađahuvvui našuvnnalaš restánsaprojeakta boazodoallosuorggis boazodoalloossodaga resursadili geažil. Stáhtahálddašeaddjit Norlánddas ja Trøndelágas veahkehedje unnidit sin restánssaid, go válde badjelasas meannudit čuovvovaš áššesorttaid:
- buot meannutkeahtes doarjjaohcamat boazodoallodistrivttaide ja boazoservviide čakčat 2022
- čuovvoleapmi váilevaš raporterema birra earenoamáš doarjagii kriisagearggusvuhtii mii lei máksojuvvon 2020
- ohcamat guođohanbarttaide, áiddiide ja rusttegiidda mat ledje boahtán miessemánu 1. beaivvi 2022 rádjái
Restánsaprojeavtta geažil čilgii Stáhtahálddašeaddji ahte sii oppalohkái ledje geargan áiggil dieiguin áššesorttaiguin 2022 rádjái, muhto dovddastii ahte áššemeannudanáiggi maŋŋil dan lei leamašan guhkit go sávahahtti.
1.5 Resursaváilevašvuohta sivvan – doaimmat unnidit áššemeannudanáiggi
Iskkadanreivves bivddiimet mii Stáhtahálddašeaddji čilget makkár váikkuhangaskaomiid dahje geahpidandoaimmaid Stáhtahálddašeaddji lea váldán atnui oanidit áššemeannudanáiggi. Dasto jearaimet mii goas Stáhtahálddašeaddji árvvoštallá diein doaimmain álget oaidnit bohtosiid.
Stáhtahálddašeaddji čilgii ahte sii 2023 rájes leat ođđasit organiseren ossodaga guovtti sekšuvnnas, ovtta ossodahkan mas leat fágajoavkkut. Áššemeannudeaddjit galget bargat eanet spesialiserejuvvon dásis, vai sihkkarastá ahte sii dovdet iežaset áššesuorggi bures. Stáhtahálddašeaddji oainnu mielde dagahivččii diet ahte áššemeannudeapmi manná jođáneappot ja oahpahit ođđa áššemeannudeddjiid, ja vel unnidit váidagiid.
Ossodagas lea eanet fuomášupmi addit buori bagadallama vai ohccit eambbo sáddejit sisa dievaslaš ohcamiid. Stáhtahálddašeaddji lea maid bivdán Eanadoallodirektoráhta buoridit ohcanskoviid.
Stáhtahálddašeaddji lea viidáset lasihan juristtalogu geat barget boazodoalloáššiiguin, ja geassemánu 2024 rájes leat ossodagas golbma fásta juristta. Lassin leat sii bidjan dasa guokte liige juristta meannudit boares ja váttis váiddaáššiid. Stáhtahálddašeaddji oaivvilda ahte sii dáinna nannemiin sáhttet meannudit váttis juridihkalaš áššiid jođáneappot.
Dan dihte go lea ollu buozalmasvuohta, de lea Stáhtahálddašeaddjis leamašan eanet fokus bargobirrasii ja čuovvolit buozalmasvuođaid, fitnodatdearvvašvuođa bálvalusa vehkiin. Buozalmasvuohta lea dál unnon. Stáhtahálddašeaddji almmuha maiddái ahte sii barget rekrutteret bargiid rabas virggiide, ja ahte sis lea fuomášupmi oahpahit easkaálgiid.
Viidáset lea Stáhtahálddašeaddji bidjan johtui siskkáldas mearkarestánsaprojeavtta. Lea ráhkaduvvon ovdánahttinplána ja vuođđuduvvon rutiinnat, áššemeannudanprosedyrat ja málliid sihkkarastit jođánet meannudeami mearkaáššiin. Lassin lea vel eanet bargit geat barget mearkaáššiiguin. Garvit váidagiid inhabilitehta geažil, de lea Stáhtahálddašeaddjis eanet fuomášupmi habilitehtačielggademiide lávdegottečoahkkimiid vuolde.
Stáhtahálddašeaddji almmuha ahte vaikko sis ain leat ollu restánssat suorggis, de sii oidnet ahte dát doaimmat doibmet.
Lea positiiva ahte leat biddjon doaimmat lasihit áššemeannudankapasitehta ja ahte Stáhtahálddašeaddji dál juo oaidná bohtosiid dain. Áittardeaddji sávvá ahte doaimmain šaddá sávahahtti boađus. Áittardeaddji diehtá maiddái ahte ovdal leat biddjon johtui mearkarestánsaprojeavttat, main Stáhtahálddašeaddji oaivila mielde eai leat leamašan sávahahtti bohtosat. Áittardeaddji oaivvilda ahte árvvoštallat ovdalaš projeavttaid, lea ávkkálaš sihkkarastit buorebut olahit ulbmila.
Lea maid plánejuvvon sierra siskkáldas restánsaprojeavttat áššiide mat gusket geavahannjuolggadusaide, guođohanbarttaide, áiddiide ja rusttegiidda. Plánejuvvon álggaheapmi restánsaprojeavttaide lea 2025 ja Stáhtahálddašeaddji vuordá diein bohtosiid maŋemustá 2026 mielde.
Stáhtahálddašeaddji čujuhii viidáset eará doaimmaide main sáhttá leat mearkkašupmi áššemeannudanáigái ossodagas. Dat lea earret eará ráhkaduvvon našuvnnalaš áššemeannudanrutiinnat doarjjaohcamiidda siidaosiide ja mearkaáššiide, almmuhuvvon suoidnemánu 13. beaivvi 2024. Stáhtahálddašeaddji vuordá ahte rutiinnat mielddisbuktet njuovžilet áššemeannudeami ja unnit guhkilmas váiddaáššiid. Leat maiddái ráhkaduvvon ja váldon atnui ođđa digitála fágasystemat meannudit doarjjaáššiid, main Stáhtahálddašeaddji almmuhii lea buorre váikkuhus go áššemeannudedje doarjjaáššiid 2024.
Eará doaibma masa Stáhtahálddašeaddji čujuhii, lea ahte lea nammaduvvon joavku mii galgá buktit evttohusaid dahkat álkibun earret eará áššemeannudeami mat guosket guohtunkriissaide.
Viidáset čálii Stáhtahálddašeaddji ahte oassi resursagáibideaddji doaimmain lea sirdojuvvon dahje evttohuvvon sirdojuvvot Stáhtahálddašeaddjis eará instánssaide. Čuovvoleapmi rádjeáiddiid Suoma ja Ruošša rájiide ja čuovvoleapmi Norgga bohccuin mat guhtot Suoma bealde, lea sirdojuvvon Eanadoallodirektoráhttii. Stáhtahálddašeaddji ii šat fysalaččat oassálastte go suvdet bohccuid sulluide Finnmárkkus. Ođđa boazodoallolága evttohusas lea evttohuvvon sirdit bargguid Stáhtahálddašeaddjis boazodoalloealáhussii, eanajuohkinriektái ja Boazodoallostivrii. Stáhtahálddašeaddji oaivvilda ahte buoridivččii sin áššemeannudankapasitehta jus evttohus dohkkehuvvošii, dainna eavttuin ahte Stáhtahálddašeaddji ruhtadeapmi ii vuoliduvvo dađi mielde.
Stáhtahálddašeaddji vuordá ahte diet namuhuvvon doaimmat mielddisbuktet buoret áššemeannudankapasitehta ja oanehet áššemeannudanáiggi. Lihkká oaivvilda Stáhtahálddašeaddji ahte ii leat doarvái vai sii sáhttet čoavdit buot doaimmaid boazodoallosuorggis govttolaš áiggis. Stáhtahálddašeaddji oaivvilda ahte sii eai oaččo sirdot doarvái ruđaid gokčat buot daid bargguid maid galget doaimmahit boazodoallosuorggis. Dan olis čujuhii Stáhtahálddašeaddji dasa ahte Finnmárkku boazodoallu lea stuorát ja eanet kompleaksa go muđui boazoguođohanguovllut Norggas, nu go earenoamáš čuolmmat mat leat čadnon boazologu ja siidarájiid ektui. Nu go Stáhtahálddašeaddji oaidná, de ii leat diet váldon doarvái vuhtii sin ruhtadeami olis.
Stáhtahálddašeaddji muitalii ahte sii leat máŋga jagi sirdán liigeruđaid eará osiin bušeahtas, vai ruhtadit eanet bargiid boazodoalloossodahkii. Ovdamearkan 2022 rájes 2024 rádjái ožžo sullii vihtta millijovnna liigeruđaid boazodoalloossodahkii muđui eará osiin bušeahtas, lassin dasa maid ossodat livčče galgan oažžut maŋŋil go boazodoallosuorgi Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttas lei juolludan. Lassin almmuhii Stáhtahálddašeaddji ahte jahkásaččat sirdojuvvo gaskkal 2 ja 2,5 millijovnna eanadoalloossodagas boazodoalloossodahkii. Stáhtahálddašeaddji oaidnu lea ahte diet ii leat leamašan doarvái hehttet restánssaid lassánit.
Áittardeaddji lea ovdal cealkán maid váilevaš resurssat mearkkašit go árvvoštallá áššemeannudanáiggi. Cealkámušas geassemánu 2. beaivvi 2016 (SOM-2015-201) boahtá ovdan:
«Lea olggobealde áittardeaddji doaimma cealkit ruhtadanáššiid birra – lea Stuoradiggi duohken mearridit makkár ruhtajuolludeamit galget juolluduvvot. Lihkká ferte deattuhit ahte bajitdási ovddasvástádus lea ovddasvástideaddji departemeanttas bearráigeahččat ahte juolluduvvojit doarvái resurssat ásahussii, nu ahte ieš guđet áššesorttaid sáhttet gieđahallat dohkálaš áigemeari siskkobealde.»
Áittardeaddji oaivvilda ahte lea dárbu geardduhit dieid oaiviliid. Vaikko gáibádus áššemeannudeapmái «orustit dárbbašmeahttimiid ákka haga» ferte maid geahččat juolluduvvon resurssaid ektui, de sáhttá dattege guhkes áššemeannudanáigi rihkkut lága beroškeahttá leat go váilevaš resurssat sivvan. Earenoamážit gusto diet dalle go lea boađus guhkes áššemeannudanáigi mii mielddisbuktá ahte láhkamearriduvvon vuoigatvuođat eai ollašuva. Go guhkes meannudanáigi rihkku lága, de lea departemeanttas ja Stáhtahálddašeaddjis geatnegasvuohta bearráigeahččat ahte láhkarihkkun loahpahuvvo.
Vuođđolága § 108 geatnegahttá stáhta eiseválddiid lágidit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovdánahttit iežas kultuvrra. Dan dihte lea stáhta eiseválddiin earenoamáš geatnegasvuohta bearráigeahččat ahte hálddašanorgánat mat meannudit áššiid mat gusket sámiid kulturdoaimmaide, sáhttet meannudit áššiid áššemeannudanáigi siskkobealde mii sihkkarastá ahte Vuođđolága § 108 ja lága dábálaš áššemeannudanáigi doalahuvvo.
1.6 Árvvoštallan Stáhtahálddašeaddji áššemeannudanáiggi doibmii biddjojuvvon doaimmaid
Nu go boahtá ovdan čuoggás 1.1, de lea gáibádus árvvoštallan áššemeannudanáigái čielgasit muttolaš. Ráddjejuvvon resurssat leat relevánta ággan mii sáhttá mielddisbuktit, goit muhtin áigái, ii sáhte anilduvvot «dárbbašmeahttumin».
Stáhtahálddašeaddji lea čilgen ahte lea dábálaš ahte ferte vuordit áššemeannudanáiggi gaskkal guhtta ja gávcci mánu boazomearkkaid ohcamiin, dainna eavttuin ahte mearrádus ii guoddaluvvo. Dađi mielde go Stáhtahálddašeaddji lea almmuhan, de leat boazomearkaohcamat mat leat ovdal 2020 rájes, ain meannuduvvomen. Diein áššiin lea Stáhtahálddašeaddji almmuhan ahte galget vuoruhuvvot meannuduvvot mearkalávdegottiin ovdal 2024 loahpa. Dat mearkkaša ahte áššemeannudanáigi máŋga dien áššiin lea eanet go njeallje jagi. Diein áššiin lea dábálaš áigegeavaheapmi čielgasit rasttilduvvon. Áittardeaddji oaivila mielde, lea áššemeannudanáigi čielgasit rihkkojuvvon eanas oasis diein áššiin, geahča hálddašanlága § 11 a. Stáhtahálddašeaddji lea maid dovddastan ahte áššemeannudanáigi lea menddo guhkki diein áššiin.
Stáhtahálddašeaddji almmuhii ahte máŋga váiddaášši go leat boazomearka ohcama hilgon, leat muhtin dain boarráseamos áššiin maid dál leat meannudeamen. Máŋga váidagiin eai leat meannuduvvon dan rájes go máhcahuvvojedje váiddalávdagottis 2018. Lea almmuhuvvon ahte eanetlohku váiddaáššiin galge ovddiduvvot lávdegottiide ovdal 2024 loahpa. Buorre oassi meannudanáiggis orru leamen ahte dát áššit leat dušše veallan das. Gáibádus meannudanáigái hálddašanlága § 11 a lea čielgasit rihkkojuvvon áššiid ektui mat leat veallán das meannutkeahttá 2018 rájes.
Áittardeaddji oaivvilda viidáset ahte ferte vissásit doaivut ahte áššemeannudanáigi lea rihkkojuvvon maiddái máŋgga doarjjaáššiin. Lea vuorjašuhtti ahte okta váiddaášši doarjagii doaibmajagi 2020/2021 ain ii lean gárvásit meannuduvvon dalle go áittardeaddji čađahii iskkadeami. Lihkká vuorjašuhtti lea ahte Stáhtahálddašeaddji ii leat čuovvolan meannudeami muhtin doarjjaohcamis 2018 rájes, mas hilgojupmi gomihuvvui mearrádusain njukčamánu 31. beaivvi 2023.
Diet guhkes áššemeannudanáigi dáin áššesorttain Stáhtahálddašeaddji boazodoalloossodagas dagaha duođalaš vuorjašumi.
Vaikko guohtunkriissa viidodat ja bohtosat boazodoalloossodaga áššemeannudan kapasitehtii leat leamašan vuorddekeahttá, earenoamážit guohtunkriisa 2024, de goit ge vuhtto ahte ossodat lea gieđahallan guohtunkriissaid máŋga jagi ja diehtán ahte dat čuohcá ossodaga kapasitehtii. Dan dihte lea dehálaš ahte Stáhtahálddašeaddji bidjá johtui dakkár doaimmaid mat dahket Stáhtahálddašeaddjái vejolažžan buorebut gieđahallat sihke guohtunkriissaid ja eará jotkkolaš doaimmaid boahtte áiggis.
Stáhtahálddašeaddji lea čilgen ahte jus mahkáš šaddá vejolaččat ođđa viiddis guohtunkriisa 2025, de áigot bálkáhit liige olbmuid projeavttaid ja restánsabargguid bokte. Áittardeaddji oaidná positiivvalaččat ahte leat biddjon johtui doaimmat mat sáhttet dagahit ahte Stáhtahálddašeaddji buorebut nákce gieđahallat ođđa guohtunkriisa oktanis eará jotkkolaš doaimmaiguin.
Stáhtahálddašeaddji lea čielggadan sivaid dan guhkes áššemeannudanáigái ja restánssaide, ja makkár eará doaimmaid leat bidjan johtui unnidit daid. Áittardeaddji doaivu ahte dat johtuibiddjon doaimmat ja mat leat plánejuvvon johtuibiddjot jáhkkimis mielddisbuktet oanehet áššemeannudanáiggi ja unnit restánssaid boazodoalloossodagas.
Okta daid almmuhuvvon doaimmain, lea go čoahkkinlohku mearkalávdegottiin lea lasihuvvon guovtti čoahkkimis njealji čoahkkimii jahkásaččat restánssadili geažil. Áittardeaddji bivdá ahte Stáhtahálddašeaddji árvvoštallá ahte guhkida go dálá čoahkkinlohku áššemeannudanáiggi geažil mearkaáššiin. Jus nu lea, bivdá áittardeaddji ahte Stáhtahálddašeaddji árvvoštallá galget go čoahkkimat dollot vel dávjjibut, ja sáhttet go vejolaš lasi digitála lávdegottečoahkkimat leat molssaeaktun oanidit áššemeannudanáiggi.
Nu go čilgehus čuoggás 1.5 čájeha, de oaivvilda Stáhtahálddašeaddji ahte vaikko leat johtui biddjojuvvon ja plánejuvvon doaimmat, de dattege eai nákce doallat hálddašanlága gáibádusaid áššemeannudanáigái jus eai oaččo eanet resurssaid.
Lea vuorjašuhtti ahte Stáhtahálddašeaddji cealká ahte vaikko leat bidjan ja plánen doaimmaid unnidit áššemeannudanáiggi ja restánssaid, dattege doivot ahte sii eai nákce čoavdit buot doaimmaid boazodoallosuorggis gustovaš meriid siskkobealde.
Dálkkádatrievdamat dahket ahte guohtunkriissat várra šaddet bissovaš hástalussan. Dan dihte lea dehálaš ahte boazodoalloossodat nákce dustet hástalusaid. Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta lea ođasreivvestis njukčamánu 18. beaivvi 2024 Regjeringen.no neahttabáikkis doalahan ovdan ahte boazodoallu lea okta dain ealáhusain mii vuosttažettiin ja garrasepmosit merke dálkkádatrievdamiid.
Áittardeaddji vuorjašuvvá dainna guhkes meannudanáiggiin boazodoalloossodagas Stáhtahálddašeaddjis Romssas ja Finnmárkkus. Dainna duogážiin ahte Stáhtahálddašeaddji oaivvilda ahte vaikko leat biddjojuvvon johtui doaimmat, de eai nákce doalahit áššemeannudanáiggi mii hálddašanlága gáibádusas lea ovddosguvlui, ja ahte sáhttá leat ballamis ahte otnáš dilli rihkku stáhta geatnegasvuođaid Vuođđolága § 108 ja dasa lassin ahte lea lobiheapme hálddašanlága § 11 mielde, de áittardeaddji áigu fuomášuhttit Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta daid diliid birra. Áittardeaddji bivdá departemeantta máhcahit dieđu movt sii áigot čuovvolit dili.
2. Vuoruheapmi gaskkal áššiid
Áittardeaddji lea ovdal cealkán ahte eaktun «almmá dárbbašmeahttun áigegollama haga» go buohtastahttá hálddašan rievttalaš dássásašprinsihpain, mielddisbuktá ahte vuolggasadji lea ahte áššit galget meannuduvvot dan vuoru mielde go bohte sisa, geahča cealkaga cuoŋománu 11. beaivvi 2024 (SOM-2023-5804). Áššálaš ja govttolaš ákkat sáhttet lihkká dagahit ahte dien vuolggasaji ferte garvit.
Áittardeaddji lea máŋgga áššis čujuhan ahte buorre hálddašanvierru sáhttá dahkat ahte áššit main lea stuora mearkkašupmi ovttaskassii, fertejit vuoruhuvvot, geahča ovdamearkan cealkámuša geassemánu 7. beaivvi 2022 (SOM-2022-1160) gos leat eanet čujuhusat.
Go árvvoštallá makkár áššiid galgá álggos meannudit, de ferte biddjot mearkkašanveara deaddu dasa mii lea mánnái buoremussan- Vuođđolága § 104 nubbe lađas ja Mánáidjulggaštusa artihkkala 3 nr. 1 mielde, geahča ovdamearkan áittardeaddji cealkámuša juovlamánu 15. beaivvi 2017 (SOM-2017-405). Dat mearkkaša dán dilis ahte ášši mii guoská mánáide, vuoruhuvvojit ovdalii boarráset áššiid, geahča SOM-2017-405.
Stáhtahálddašeaddji lea siskkáldas plánas boazomearkaohcamiid restánsa unnideapmái heivehan ahte galget vuoruhit ovddideapmái lávdegottiide áššiid mat leat boarráseappot go 2020 ovdal 2024 loahpa. Dasto čilgii Stáhtahálddašeaddji ahte sii galget vuoruhit áššiid dađi mielde man dehálaččat áššit leat. Mearkkat mánáide galget vuoruhuvvot vuosttažettiin, dasto áššit mat gusket ollesolbmuide geain lea ealáhusa geažil dárbu mearkkaide. Dasto galget eará mearkaáššit meannuduvvot dan vuoru mielde go leat boahtán sisa.
Nu go ášši lea čuvgejuvvon dás, de boahtá ovdan ahte Stáhtahálddašeaddji vuoruhanlistu lea dohkálaš ja áššálaččat vuođuštuvvon. Áittardeaddji gal dáhttu mearkkašit ahte ferte geažos áiggi árvvoštallat lea go vuoruheapmi dohkálaččat ja doarvái vuođuštuvvon.
Áittardeaddji lea ovtta oaivilis Stáhtahálddašeddjiin dasa ahte guohtunkriissaid gieđahallama lea dehálaš vuoruhit elliid suodjaleami geažil ja boazoeaiggádiid gáibideaddji dili geažil. Seammás oaidná áittardeaddji dárbbu fuomášuhttit olles boazodoallohálddahusa ahte jus guohtunkriissat boahtte áiggis šaddet dábálaš áššin, de lea ráddjejuvvon man guhká aktiivvalaččat sáhttet eará áššiid vuoruhit ovdalii ovdal go rihkku ovttadássásašprinsihpa.
3. Gaskaboddosaš vástádus ja diehtojuohkin go ášši lea jođus
Hálddahuslága mielde § 11 a nubbi lađas, galgá hálddahusorgána addit gaskaboddosaš vástádusa jus šaddá vuordit eahpegovttolaš guhká ovdal go sáhttá vástidit ášši. Gaskaboddosaš vástádus galgá čilget siva manne ášši ii sáhte meannuduvvot árabut, ja nu guhkás go vejolaš dovddahit goas vástádusa sáhttá vuordit. Áššiin mat gusket eaŋkilmearrádusaide, galgá addojuvvot diehtu jus ášši ii sáhte vástidit mánu sisa maŋŋil go lea vuostáiváldán, geahča hálddašanlága § 11 a goalmmát lađđasa.
Gaskaboddosaš vástádusas ferte hálddahus geahččalit addit nu realisttalaš dieđu go vejolaš ahte goas ášši loahpalaš mearrádus sáhttá vurdojuvvot. Jus lihkká čájehuvvo ahte vurdojuvvon meannudanáigi maid lea addán gaskaboddosaš vástádusas, ii sáhte dollojuvvot, de lea dábálaš buorre hálddašanvierru ahte bealit ožžot čálalaš dieđu dan birra. Maiddái diekkár maŋŋonandieđut berrejit nu guhkás go vejolaš sisttisdoallat dieđuid siva birra manne lea maŋŋonan ja realisttalaš dieđu goas loahpalaš mearrádusa sáhttá vuordit, geahča áittardeaddji cealkámušaid juovlamánu 15. beaivvi 2017 (SOM-2017-405) ja golggotmánu 23. beaivvi 2017 (SOM-2017-2120).
Stáhtahálddašeaddji čálii vástádusas deike ahte sis leat rutiinnat mat galget sihkkarastit ahte sáddejuvvo diehtu hálddašanlága gáibádusaid mielde. Stáhtahálddašeaddji čálii ahte sii mearkaáššiin galget muitalit dáhtona boahtte čoahkkimii mearka lávdegottis. Vástádusas deike dovddastii Stáhtahálddašeaddji ahte diet rutiinnat eai leat čuvvojuvvon doarvái bures. Dasto muitalii Stáhtahálddašeaddji ahte diet čuovvoluvvo siskkáldasat, ja ahte sii ovddosguvlui bearráigehččet ahte bealit ožžot dieđuid vurdojuvvon áššemeannudanáiggi birra ja vejolaš maŋŋonemiid birra.
Siviilaáittardeaddji bivdá Stáhtahálddašeaddji sihkkarastit ahte rutiinnat sáddet gaskaboddosaš vástádusa ja maŋŋonandieđuid hálddašanlága § 11 a ja buori hálddašanvieru mielde, dollojuvvojit, oktan realisttalaš dieđuiguin vurdojuvvon meannudanáiggi birra. Diekkár ođasmahttindieđut leat dehálaččat borgáriid luohttámuša hárrái hálddahussii ja ovttaskasa vejolašvuođa árvvoštallat ovddalgihtii, ja lassin borgáriid vuoigatvuođa dieđu birra movt áššiin manná.
Konklušuvdna
Siviilaáittardeaddji lea duođalaččat vuorjašuvvan dan guhkes meannudanáiggi geažil boazodoalloossodagas Stáhtahálddašeaddji Romssas ja Finnmárkkus. Áššemeannudanáigi boazodoalloossodagas lea máŋga jagi leamašan hirbmat guhkki, ja ossodagas lea stuora restánssat. Ovttaskas bealálaččas lea individuálavuoigatvuohta oažžut iežas ášši meannuduvvot maŋŋoneami « almmá dárbbašmeahttun áigegollama haga», geahča hálddašanlága § 11 a. Siviilaáittardeaddji lea dan oaivilis ahte áššemeannudanáiggi gáibádus máŋgga áššis lea čielgasit rihkkojuvvon, geahča hálddašanlága § 11 a.
Boazodoalloossodaga guhkes áššemeannudanáigi dagaha duođalaš vuorjašumi. Dat lea dan geažil go áššiin lea stuora mearkkašupmi boazodolliide, mánáide ja bearrašiidda geaidda guoská. Dat guhkes áššemeannudanáigi čuohcá earenoamážit sámi mánáide, geat vurdet máŋga jagi oažžut dohkkehuvvot bohccomearkka – dehálaš oassi boazosámiid kulturdoaimmaheamis. Viidáset sáhttá leat ekonomalaččat noađđin go ii sáhte eaiggádit bohccuid dan botta go vuordá dohkkehuvvot boazomearkka, ja maiddái vuordit doarjjaáššiid meannudeami.
Siviilaáittardeaddji oaidná positiivvalažžan doaimmaide maid Stáhtahálddašeaddji lea bidjan johtui dahje plánen bidjat johtui oanidit áššemeannudanáiggi. Lea lihkká vuorjašuhtti ahte Stáhtahálddašeaddji lea almmuhan ahte vaikko sii leat bidjan johtui dahje plánen bidjat johtui doaimmaid, oaivvildit sii ahte eai nákce doallat hálddašanlága gáibádusa áššemeannudanáigái jus boazodoalloossodahkii eai oaččo eanet resurssaid.
Stáhtahálddašeaddji bivdojuvvo fuomášit dan maid áittardeaddji lea čállán vuoruhemiid birra gaskkal áššiid, ja vel sihkkarastit ahte rutiinnat sáddet gaskaboddosaš vástádusa ja maŋŋonandieđuid doalahuvvojit, geahča hálddašanlága § 11 a ja buori hálddašanvieru.
Áittardeaddji lea cuiggodan ahte lea áittan ahte otnáš dilli rihkku stáhta geatnegasvuođaid Vuođđolága § 108, mii geatnegahttá stáhta eiseválddiid divvut dilálašvuođaid vai sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovdánahttit iežas kultuvrra. Siviilaáittardeaddji áigu dan dihte fuomášuhttit Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta áittardeaddji cealkámuša ja bivdit departemeantta čuovvolit dili.
Áittardeaddji bivdá ahte oažžu dieđu movt áššemeannudanáiggit ovdánit boazodoalloossodagas Stáhtahálddašeaddji Romssas ja Finnmárkkus. Mii bivdit vuosttaš vuorus oažžut vástádusa gažaldagaide čuoggáin 1 rájes-5 rádjái min reivves čakčamánu 16. beaivvi 2024 ovdal miessemánu 15. beaivvi 2025.
[1]
[Vuođđoláhka ii leat jorgaluvvon davvisámegillii. Dán lea jorgaleaddji jorgalan./Grunnloven er ikke oversatt til nordsamisk. Dette er oversetterens oversettelse.]